Hei!!!

Nagu tavaliselt olen jõudnud jälle alles öötundidel arvuti taha (14. juuni, pool üks öösel). Tahtsin oma kiiret nädalavahetust, sain täieliku kaose! Hommik algas isegi üllatavalt meeldivalt: tegin silmad lahti ja mida ma nägin – taevas oli täiesti pilvine! Sain ühest hetkest sellise energialaksu: ei mingit kõrbemist ega higistamist, ehk ka vähem jooksmist. Tõsiselt mõnus oli, õhk oli siin minu jaoks esimest korda värske. Nii mõnus oli! Aga nagu arvata võis, olid pilved peagi taevast läinud ning rand täitus meeletu kiirusega. Töötajaid oli lapäeva kohata vähe: rannas ainult kolm. Hullult hakkas tellimusi tulema, lisaks olid mingid prominendid rannas. Minu sektoris oli Kreeka mingi minister koos oma saatjaskonnaga ja mingite daamidega, Etheli sektoris oli Sea You omanik (baari ja ranna). No jah, jälle mingi omanik, jälle mingi bosside boss. Siis baaris istus veel mingi vaatleja, tähtis nina. Rikastel on ikka igal pool eelis: muidugi ei pidanud ükski neist prominentidest sentigi maksma. Kogu aeg oli pinge sees, sest teadsime, et pidevalt jälgitakse, meie „supervisoritel“ oli ka tuli takus. Ühe paiku läks täielikuks kaoseks, see oli mu siin veedetud aja kõige jubedam tööpäev! Lihtsalt õudne, inimesed karjusid igal pool „Can we order???“ Peame iga külastaja vahel 3-4 korda jooksma, seega, kui on palju rahvast (nende seas palju mõttetult ülbeid kreeklannasid!) ning personali napib, polegi enam kaoset palju puudu. Kõigil meil oli korraga miljon avataud tellimust ning miljon tagastamata rahatšekki käes, lisaks veel miljon oma järge ootavat jahtunud toitu ja päike käes soojenenud jooke! Siis ikka pidevalt kisab üks, siis teine „Can I get my change?“, „Can I get my drink?“, „I didn’t order that!“... Jube, selline tunne oli nagu tahaks sealt loomakarja keskelt ära põgeneda ja kõik pikalt saata. Aga noh päeva puänt alles ootas ees: läksin kreeklastelt tellimust võtma, mingi ilge kari elajaid oli koos. Näkk toolil viipas päikevarju küljes olevale menüüle ning tahtis, et talle selle kätte annaksin. On ikka laisad värdjad, see on juba alandamine ikka (sellist situatsiooni tuleb ikka üsna tihti ette – asiiani ainult kreeklaste poolt). Peagi läksin sama laua juurd tagasi, et tellimus võtta. Telliti terve laadung. No rannas oli nii palju inimesi, keda tuli teenindada ning seega jõudsin tõesti mingi poole tunnise hilinemisega nende juurde tagasi. Lisaks oli baarman unustanud sellele lauale ühe double espresso teha. Vabandasin jälle miljon korda ja ütlesin, et olen kohe koos kohviga tragasi. Selle peale hakkas terve kreeklastest koosnev loomakari irvitama ning laususid, et „Miss Europe“ (hele nahk, heledad juuksed) ilmub välja alles arvatavasti homme või nädala pärast. Püüdsin seda märkust ignoreerida, aga tagasi minnes ülbasid oma „Miss Europe’ga“ edasi. Siis, kui olin ühele mehemölakale tema kaua igatsetud kohvi ulatunud, päris vastikul toonil, kust ma pärit olen. Vastasin siis suht samal toonil, et „Euroopast“ ja kõndisin minema. Pärast ei tahtnud seltskond oma arvet tasuda, keeldusid täielikult. Siis kaks kreeklannat läksid mu bossile minu peale kituma. Lõpuks ei pidanudki loomakari arvet tasuma, set nad pidid nii kaua ootama. Lihtsalt boss tahab kõrgemale poole minevaid kaebuseid vältida, arusaadav. Samas lahenes minu jaoks ka asi ladusalt, boss ütles, et kliente on igasuguseid, lihtsalt arve maksti meie kõigi tipist. Njah.

Kiireks läks!!!