Täna oli nii nõme päev tööl. Pidin rannas olema ja oli laupäev, nädalavahetus. Kella ühe paiku oli terve rand korraga rahvast nii täis. Siis jaotati teenindajad ära, kes mis jao peab võtma. Aga kui kliendid hakkasid kõik seal oma rannatoolide peal karjuma, kes mida süüa ja juua soovib, siis ei saanud neile ju öelda, et mina seda tellimust ei võta, isegi kui see tuli väljaspool minu valvatavat ala. Lõpuks oligi totaalne kaos. Nii palju tellitud jooke jäi üle, keegi ei teadnud ja ei mäletanud enam, kes mida tellis. Seal on nii palju kohti ka. Jah, päeva lõpus ütles üks vene tüdruk mulle, et ta lendab reedel tagasi Moskvasse, sest ta ei talu enam karjumist ja seda pinget, igatseb veel ka oma kutti, kes pidi mereväelane olema. Mul on samas väga kahju, et ta ära läheb, tore tüdruk, sai natuke vene keeles ka temaga puterdada.
Täna sain lõunat poole kuue ajal päeval, välimuselt mingi pitsa moodi asi oli: muna, sibul toamat. Seekord oli kuidagi maitsetu, aga ikka päris normaalne (eriti pärast pikka jalgadel seismist). Riided said jälle ühe päevaga mustaks, peab küürima hakkama.
Täna sain lõunat poole kuue ajal päeval, välimuselt mingi pitsa moodi asi oli: muna, sibul toamat. Seekord oli kuidagi maitsetu, aga ikka päris normaalne (eriti pärast pikka jalgadel seismist). Riided said jälle ühe päevaga mustaks, peab küürima hakkama.
Olen siin juba nii paljude inimestega erinevatest riikidest tuttavaks saanud, ainult, et ei mäleta kõigi nimesid. Osad kutid on ikka päris kenad (aga mitte kreeklased). Mitte keegi siin ei suuda mu nime välja hääldada, küsivad miljon korda uuesti ja siis ütlevad ka mingi Jurvee ;). Siin on see häälduselt üsna raske nimi. Aga tore, see on siin nii tavaline, et unustatakse nimed ära, sest meid on nii palju, oma töökaaslasi ikka enamasti teatakse. Kokku on vist välismaalt töölisi pea 500 kanti. Jube ikka, nii palju. Üks mu töökaaslane tuli Rumeeniast ja on 26 aastane, ta jääb ikka täiega miinustesse. Talle ka üldse ei meeldi, tal on nii palju jooksmist ja kavatseb ainult kuu aega vist olla, et omadega nulli jõuda. Kulutas siia sõiduks palju raha ja üritab seda tasa teha. Neil pole seal ööbimiskohas isegi sooja vett, madusid on palju ja poed väga kaugel. Täna tulime sama bussiga koju, kõrbesin sajaga päikse käes ära ja õhtul oli mul täiega külm, ta oili nii lahke ja andis oma pusa peale. Koju jõudes kreemitasin ennast kohe sisse.
Kreeklased ikka ei oska üldse tööd organiseerida, kõik karjuvad kõigi peale, kui kiireks läheb, kõik tahavad bossid olla ja kõik räägivad töötajatele erinevat juttu, annavad erinevaid korraldusi.
Vot, kirjutan varsti jälle paar rida ;) Olge tublid!!!
Aa jaa, tahtsin lisada veel, et liiklus Kreekas on ikka nii kohutav. Kõik kimavad 150-160 km tunnis, politseid pole kusagil. Jh, mingid märgid piiravad kiirust, aga kedagi ei huvita. Kui me lennujaamast taksoga Halidikisse (bussijaam Thessalonikis) läksime, oli taksol 150 sees. Päris hirmus oli, kimavad isegi tihedas liikluses nii. Täna ootasin bussi, et tööle minna koos paljude teistega ja üks auto sõitis bussijaamas ühele poisile otsa, viidi kiirabiga ära. Jah, siin kui tahad üle tee saada, tuleb ikka õigel ajal jalgadele valu anda ;)
Ma siin naersin ikka kõht kõveras! Jätka samas vaimus ja varsti oled meie järgmine Epp Petrone. Pea ikka vastu ja tea, et me siin Eestis kõik toetame sind! :)
ReplyDelete